Pikachu!

Inimeste tungival soovil mõtlesin üle pika aja jälle midagi postitada.
Mis siis vahepeal juhtunud on?

Tööalaselt on asjad keeruliseks muutunud. See kuu on viimane kuu töötamiseks. Aga minu käest küsiti, kas ma ei oleks huvitatud raktiaega pikendama kuu võrra ja järgmine aasta reaalselt seda mängu looma. See kestaks 6-8 kuud. Ainsaks miinuseks oleks see, et ma peaksin kohapeal olema. See oleks päris äge aga ma ei ole eriti huvitatud kooli järjekordsest poolitamisest. Parem üritan freelance'i asja ajada. Ning teine probleem on kunstiline juht. Minu meelest me ei funktsioneeri päris nii nagu peaks. Liigne frustratsioon pole ka tervisele hea. See lõppeb alati sõitvast taksost välja hüppamisega. Aga samas raha on omaette teema... Eks näis, mis saab. Samas mul on väike võimalus tekkinud, t-särgile disaini teha, mis on üliäge! See oleks selline töökoht, kus ma saaksin käik oma lollid ideed teostada. Päises on ka minu esimene katse.

Grupikaaslane võitis mingi veidra konkursi veidi aega tagasi. Selle eest sai ta ühe toidutalongi, mille eest ta saab süüa "nii palju kui süda ihaldab". Nii me kolmekesi marssisime alla sööklasse ja kuhjasime hiiglasliku hunniku taldrikule. Samas müüja nägi seda ja hakkas seletama, et see talong on ainult 30 dkk väärtuses Niipalju siis kõhu täis saamisest. Me maksime lisaks ja hakkasime neid omlette, prantsuse röstsaiu, nutella saiakesi, pannkooke, võileibu ja vorstikesi keresse kühveldama. Hiljem sööklast lahkudes nägi laud välja nagu orkaan Sandy sattus ka korraks Taani.

Ma leidsin ükspäev bussist pooliku paki küpsiseid ka, success!ö

Kooliprojekt on kahtlane, mina olen jälle pukis, pigem nagu laisk projektijuht, kes ise disaini ei tee, kuid jagab käske ja teeb muud teoreetilist ila. Ma olen nagu kõndiv kalender, kes ei mäleta tähtsate inimeste sünnipäevugi.

Ükspäev koju saabudes leidsin laual väikese kirjakese, millel oli kirjas, et vastasel juhul kui me kommunaalruume korda ei tee tulevad taani keelt kõnelevad inimesed meile külla ja hakkavad kalli raha eest meie 16 ruutmeetrilist kööki puhastama. Samas ma ei saa eirata fakti, et meie kraanikauss on umbes ja siinkandis ei leidu 16 miili raadiuses ühtegi torusiili. Igatahes kolmapäeval vajuvad võlupäkapikud uuesti läbi, et meie köök üle vaadata.

Mis veel põnevat. Ma nägin väga ägedat filmi "God bless America", soovitan soojalt. Lõputu võitlus inimeste lolluse vastu. Samas kui üks pea maha raiuda kasvab 7 asemele, niiet ma ei tea kui hea mõte see on.

Mul on uus koduloom ka nüüd. Mu nurka asus elama niiskusesammal Mart. Nimelt kuna ma elan teisel korrusel (ehk ka kõrgemal korrusel) siis on hakanud niiskus läbi mu seinte vajuma. Ma ei ole kindel kas ma peaksin rääkima sellest majutuskorra eest vastutavate inimestega või peaksin kutsuma National geographicu.

Ja pilt Mardist:

Ja viimane vägitegu. Sain ka seinal ronimas käidud pühapäeval ja ma pean ütlema, et see oli awesome!! Hoolimata väikesest kurjast piimhappest mis kolis mu jäsemete tundmatutesse lihastesse. Lisaks vasaku käe ujunahk on katki ja põlv valus. Järgmine nädalavahetus uuesti siis jah.

Eks ma üritan nüüd ikka tublim olla oma postitustega. Samas miks kirjutada kui midagi öelda ei ole.

K.