Misteed

Teretuloa,

On järgmise postituse aeg.

Selle aasta septembrikuu on saatanast. Suurel protsendil mu tuttavates ja ka endal on midagi metsa poole läinud. Ma avastasin kuu alguses, et mu endine telefoniprovider kulla Telenor, teatas mulle, et ma võlgnen neile 300 dkk. Mille eest?... ma olin maksnud vale summa juuli kuus ja siis ma sain hulgi taanikeelseid kirju ja raha hakkas tiksuma. Ma kujutan ette et neil on mingi imerahamasin, mis saadab niipea kui midagi maksmata on, trahvi kaela ja hakkab õelalt kõkutama. September. Klassiõde ei eksmatrikuleeritud õigeaegselt mainorist ja nüüd nõtakse sisse 800 eurot, võlg, mis tuleb 10 päeva jooksul tasuda. Elagu kapitalism ja eliitkõrgkoolid, kus on kaks tundi semestris. Neid lugusid on veel, kuid pole minu asi neid jutustada.

Oi, aga mul on ka uus päevarutiin. Hommikul ronin pärast korduvat snoozei nuppu pressimist voodist välja. Teen suurtes kogustes kohvi ja putru küüslaauguga. siis panen oma kodutu püksid ja higisärgi selga, kallan kohvi sisse ja hüppan ratta selga. (Rattas oli vahepeal töökorrast väljas kuna kummilapp lekkis, panin lapi lapi peale ilma nõela pistmata ja nüüd sõidab nagu unistus kahe künkaga). Selleks ajaks kui Kärt kooli jõudis olid tunnid juba alanud. Esimese asjana tuleb minna vetsu. Väike kraanikausidušš ja riietevahtus. Vahetan ühed katkised riided teiste auguliste riiete vastu. Ma nimetan neid õhuavadeks, niiet kui keegi tudisema tuleb, et ma juhtumisi higi järgi haisen, siis juhin tähelepanu oma augulistele riietele ja ütlen, et õhutusavad teevad oma tööd. Aga reeglina proovin inimestele mitte liiga lähedale minna. 3 või 6 tundi koolis. Koju sööma. Kui on esmaspäev või kolmapäev siis taani keele tundi, kus saab 2 1/2 tundi istuda ja sonida keeles, mida sa ei mõista ega suuda hääldada. Koju minnes pean rattale tuled peale panema, aga see ei oma eesmärki kuna mu tule patareid on tühjad nüüd. Niiet sõidan pimedas targu koju oma ratta peal, mida toidab armastus ja lootus ja vikerkaared. Kui on teised päevad, siis sahkerdan ringi, joonistan, töötan, õpin ja vaatan naljakaid gife. Gifid on mu elus üks põhilisi õnne allikaid, rakse on leida midagi naljakamat kiisu gifidest.

Aga muidu mulle meeldib Aalborg väga. Saan mere ääres istumas käia, sest sinna on 10 mintsa. Linn ise on mägine, mis on ratta seisukohast tüütu, kuid vaate seisukohast 5+. Ja arhitektuuriliselt on linnas palju õhku ja hooned väga armsad ja hästi hoolitsetud, ohtrate rattateedega ja aktiivsete inimestega. Ja tegevust jagub ka. Varsti tuleb 3D printimise workshop. Ootada on actionit ja vahelduva pilvisusega tasuta toitu.

No ei tule hetkel rohkem asju meelde,

K.