Uusi seikluseid

Tere taas
Mis siis vahepeal põnevat on toimunud, alfabeetilises järjekorras?

Käisin Jaapanis, tehtud!
Käisin Eestis, tehtud!
Alustasin uue semestriga, tehtud!

Te ilmselt mõtlete, mks nii ootamatu postitus. See kõik algas sellest, kui mu rattakumm ootamatult tühjaks otsustas minna, ergo, siin ma olen, sest muid võmalusi kooli saamiseks pole. Arvad et ma ei oska rattakummi lappida? Ei, nii see pole, olen tubli lappija, kuid auku mida lappida, ei leidnud. Oh sind küll põimlauseke, alati tuled ja teed kõik nii keeruliseks.

Igatahes ainus võimalus on tellida netist uus kumm ja loota parimat. Minu õnneks on see nädal ainult üks tund. Enamus inmesi liigub Kopenhaagenisse reklaamifirmasid vaatama. Õnneks ma juba tean mõningaid korporatiivsaladusi ja ei tunne otsest vajadust selle järgi. Nii jäängi üksi Aalborgi, invaliidistuma. Keegi peab meie akna taga toimuvatel ehitustöödel ka silma ja kõrva peal hoidma ja mida teeb see üksik telliskivisein, kui ma ta telliseid ei loe?

Järgmine semester peaksime praktikandks hakkama. Alguses teg see mulle muret samapalju kui kõigile teistele, kuid õnneks sain juba koha ilma ühtegi avaldust saatmata. Koduteel läksin tuttava disaineri juurest läbi ja küssin nõud kuhu praktikat tegema minna. Ta kutsus mnd kohe enda juurde, ma olin vana skeptikupeer nagu alati, aga tuli välja, et ta mõtles seda tõsiselt. Nüüd ongi mul variant olemas. Samas kui ma leian koha kusagil mänguvaldkonnas siis parema meelega läheks sinna. ainuke, muserdus on fakt, et seda peab tasuta tegema. Selle eest saame toidutalonge küsida. Faktoidid Adami (see disainerihärra) juures töötamisel:
+
Palju illustratsioone
Töö Aalborgis, jalutamiskaugusel
Väike kollektiiv, palju projekte
Ligipääs igasugustele printeritele ja siiditrükimasinatele
Pärast praktikat peaks tegema oma firma, et temaga koostööd teha (saaks ka oma kliente hankida, nõu ja abi)
-
pole oodata palkamist ja stabiilsemat tööd

Ma usun, et ma kõlan nagu kapitalistlik siga, aga oleks tore vahelduseks omada raha, et oma arveid maksta ja ratast parandada. Kuigi pean tunnistama, olen leidnud palju põnevaid variante, kuidas tasuta toitu ja sööki hankida. Näiteks käisin ühel festivalil vabatahtlikuks. Sain sealt 2 korda päevas head sööki, parim elu üldse. Tassisin mitu kilo toitu koju ka. Lisaks tegime workshopi, kus me ehitasime ratta. See oli päris tore, süüa sai ja konstruktoriga sai mängida, ainult kõik poldid pidi pärast uuesti lahti võtma, kuna vastavat pilti ei olnud keegi vaevunud tegema. Ratas sai suht pimesi kokku klopsitud, aga nägi üsna hea välja:

Valminud teos pealtvaates pizzaga.

Veel käisin kahel konverentsil, kus sai ka tasuta süüa. Üks oli linnaruumi kasutamisest ja teine oli väikeste indie mängude tegijatele. Mõlemad samal päeval, niipalju süüa olin ainult kodus saanud. Mängutegijad olid väga lõbusad, palju animaatoreid Viiborgi koolist ning inspireeriv oli kohtuda Horvaatia tüübiga kes oli ühe mängu kallal töötanud 10 aastasest peale. Üldse väga inspireerivad inimesed olid kokku karjatatud, endalgi tekkis tunne, et peaks mõne suure projekti hambusse võtma.

Mida saab siis nendest kogemustest õppida? 

Tasuta süüa saab:

Konverentsidelt

Kohtade sünnipäevadelt

Näituste avamistelt

Festivalidel vabatahtlikuks olemisest

Eelmine semester osalesin ka koolisisesel bännerikonkuril. Lõpuks nad ei valinudki ühtegi õpilastööd välja, kuid valisid minu töö märkimiseks ära ja pean oma auhinnale järgi minema. Ma küll ei tea kuidas ma ennast kooli kavatsen organiseerida.

Mul käis ka sõbranna külas. Taani neidis, kes töötab naftatankeritel. Ta rääkis kuidas ta filipiinodega käib joomas, karaoket laulmas ja kuidas nad koorumata tibupoegi söövad. Vahva oli teda jälle näha. Ta on nüüd taimetoitlaseks hakanud, just siis kui ma otsustasin, et ei suuda ilma lihata elada. Mmmm, beebitibu lihaaaa. 

Käisime ka tasuta loomaajas, nii tore oli. Pingiviinid, jääkarud jms. Aalborgi loomaaed on üsna tore, leiab igasuguseid toredaid loomi ja üsna külastajasõõbralik. Mingi väike laps üritas oma pead krokodilli lõugade vahele suruda, aga kahjuks klaas oli vahel. 

Aitab ka nüüd, üle pika aja ei tasu liiga palju lugeda, väikeste dooside kaupa ikka. 

Parimatega,
M