Tere,
Vabandan hilinenud postituse eest, ma tõesti mäletasin seda teha, aga lihtsalt ei jõudnud uhinas selle jaoks aega leida.
Mis põnevat vahepeal juhtus? Käisin Laura juures (eesti klassiõde) istumas, luksuslik 5 minutit koolist, kutub alati külla, sest see on 5 min koolist. Tema juurde kolisid kaks leedukat, üks neist lõhnas nagu oleks nädal aega pesemata - järgmine sünnipäeva kink on malbe duššigeel või kaart "Mommy, why does that guy smell funny" (isale selgituseks, miks see härrasmees lõhnab nii ebameelalt). Mõlemad härrased on kahemeetrised jurakad, aga juba alguses tundsin mõlema vastu mingit ebamäärast negatiivset meeldivust. Eluaeg on valjud inimesed tekitanud minus hirmu ja segadustundeid ja nii ka antud juhul. Ilmselt selleks et nendega sõprust sobitada peaksid sa olema suur hõbeselg gorilla, kes patsab rusikatega vastu rinda ja möirgab, intelligentsi stiimul.
Aitab vigisemisest, minu hea sõbranna saksamaalt sai lõpuks lapse, jeee. Mu lemmiklasteliik on tuttavate lapsed, muudest ma eriti midagi ei arva. Näiteks meie naabritel on väga nutualdis põnn, kes elab nagu meie kahetoalises väikeses korteris ning ausault kui mina peaks sellises korteris kolmekesi elama, siis ma nutaks ka alatihti. Igatahes nad tahavad lapsele värsket õhku pakkuda ning selleks tegid nad meie ukseesise betoon vahaekäigu mängumaaks, trepp suure puupaneeliga kinni. Nagu vangla jalutusaedik. Ma tahan nüüd et sulgeksite silmad (olenemata sellest, kas lugemine jätkub) ja kujutage ette, sa oled umbes poolemeetrine päss, kes elab tillukeses aga hästivalgustatud korteris. Su ema teeb sulle ukse lahti, et sa väljas mängida saaksid, sa jooksed välja uhinaga. Valgus taandub ja reaalsus langeb su peale, sa leiad ennast väikese betoonpõrandaga vanglast. Sa näed alla esimesele korrusele, aga su vabadus on piiratud tugeva puutükiga. Betoonaedik on ümbritsetud ühtlaste vertikaalsete metallpostidega. Mida see teile meenutab? Veel mitte midagi eks, sest sa sündisid kilpkonna aastates alles eile, aga oi, tulevikus, küll sa mõistad...Sellised on mu mõtted naabrilastest.
Kahe nädala pärast tuleb meil ka taani keele 2 taseme eksam. Ma juba tegin kindlaks, et sellest on võimalik mitu korda läbi kukkuda, sest see on kindlasti minu saatus, kuid see eest saab järgi teha lõpututes kogustes neid osasid, millest sa läbi ei pääsenud. Näiteks kui käkerdasid kirjalikus osas jama kokku, siis saad seda uuesti ja uuesti ja uuesti teha, igavestiiiii..... ja selles peitubki mu plaani võlu. Kui ma sellest ühel päikeselisel päeval läbi saan, siis saan kaamerasse muiata ja öelda nagu Hannibal A-Rühmast "I love it when a plan comes together" (Nii tore kui plaan laabub).
Lisaks saime koolist uue ülesande: tee midagi oma sõbraga, et te saaks eriarvamuste tõttu vältida selle tegemist. Põhimõtteliselt teha mingi firmaplaan ja see kokku teoreetiliseks projektiks, loomulikult on vaja teha ka veebileht, koos koodiga!
see on tänaseks kõik, jällenägemiseni,
Teie,
K
No comments:
Post a Comment