Tere taas.
Ka Taanis käis valimisvaim. Kahjuks ei ole poliitikaga nii kursis, et oskaks kommenteerida siinset poliitilist olukorda, aga siin suhtutakse valimiskaampaniasse veidi teisalt. Nimelt poliitikute nägudega postrid on tiba väiksemad, aga selle eest rohkem. Nad trükitakse sellisele odavamale ökopapile ja pannakse plastikutükkidega postide külge. Esimese vihmaga uhutakse need rattateedele ja kohati leiab 4 erineva partei kanditaati sama posti küljest. Mõnikord on nende näod otseses mõtte muda täis loobitud ja koolirattatee peale jääb vähemalt kuus kandidtaati, kellest rõõmsalt üle rullin. Veel tore fakt on see, et ma saan ka hääletada, aga see on sama kasulik kui kinnisilmi valimine. Vähemalt siin vahetuvad poliitilised parteid, mitte nagu eestis. Kui sina oled see tallinnlane, kes savipätsi poolt hääletas, siis arvesta et oled tõeline haruldus. Sest seni ei ole mul ühtegi tuttavat kes oleks kohukese poolt kostnud.
Lisaks nagu vana hea ütlus käib, kui vihma sajab siis säärikutes on alati veel ruumi. Nii olen ka mina jõudnud sama tulemuseni. Mitte, et mu rattaga poleks piisavalt probleeme. Viimaste põnevate uudiste kohaselt lakkas mu rattaventiil täiesti töötamast linna teises otsas. õhk läks sisse sama kiiresti kui välja. Sain kodutee peal juba uued kummid. Biiti palun - mu tunturil (mu ratta kohalik nimetus) uued kummid, untsa-untsa...Kahjuks on midagi pärast asendust paigast ära ja mu ratas vibreerib nüüd samapalju kui turbulentsis lennuk.
Ja kõikidele kodustele fännidele ka uudis. Varsti saabub suure tõenäosusega kodulinna uus näitus. Pildid said nädalavahetusel posti ja loodetavast saab asja tagasitulekuks ülesse. Täpsemat infot küsi minu, või kohaliku apteekri käest.
Tööjahi suhtes on mul väga hektilised tunded, mida teha. Ma pole enne nii kanget stressi-segadust kokteili saanud. Kooli praktikandi osa on nii üles puhutud, et mul on tekkinud tunne, et mu otsus mõjutab mu saatust, kuigi tegelikkus ütleb, et see mõjutab ainult seda kus ma järgmise aasta kolm kuud töötan.
Saime täna kooliprojekti ka valmis ja posti pandud. Veebilehe tegemine on nagu nina nokkimine, tuleb teha pikalt ja põhjalikult ja leppida lõpus sellega, et sa oled eksinud ning niikuinii ei saa sealt midagi kätte. Ja nõnda sündisgi meie frankerveebi beebi.
Ning siinkohal paluksin vabandus oma liigse komakasutuse pärast, ma lihtsalt eelistan komasid punktidele nagu ühte last teisele.
Igatahes, olge lõbusad ning ilusat sügiselõppu!
K
Näitus..what is this magical thing you are speaking of?
ReplyDelete