Esmaspäev 3. september.

Täna oli imetore päev. 7.00 ärkasin põrandal ülesse ja unepuudusest hoolimata jõudsin bussile, mis sõitis punnis täis kesklinna poole. Oleks see Moldova olnud oleks inimesed üksteise süles higistanud, aga kliimasüsteem päästis sellest piinlikusest.

Kooli nägi ilus ja korralik välja, kuigi järgmised kaks kuud toimuvad seal ehitustööd, niiet õppetöö on ilmselt raskem. Mulle anti uksest sisse astudes QR koodiga dog tag. Ma hakkasin naerma, sest pähe ilmus kujutluspilt kuidas poisid skänneerivad sügavate dekolteedega neidusid, et teada saada kus nad koolis käivad. Maja taga sai tasuta süüa ja mängiti muusikat. Peeti mingit kõnet ja manitseti Taanlasi, et nad kohtleksid meid võrdväärsetena. Kuid kuidas seda "maailma õnnelikumad inimesed" teevad on juba iseasi. 

Seal ma kohtasin ühte elupahurat Leedukat, kes oli töödanud pool aastat freelance'ina. Pean tunnistama, et sisimas tegid ta eluraskused mulle jubedalt nalja, mitte et ma ennast temast paremaks peaksin, aga ta lihtsalt tundus olevat selline 30ndates sandaalideg mees, kes veedab oma päev pahurdades, miks tema lemmikajalehtede veebisaidil on nii palju reklaami ja miks ta sussid nii karvased on. Hiljem tuli ta veel juttu rääkima, mille üle minu vähese disaini-kogemusega sisemine imik itsitas.

Klass on suhteliselt suur, ma veel päris kokku ei lugenud, aga nii 25 in. vähemalt. mõnus väike klassiruum ja mis kõige parem, meie kursuse juhataja on industrial designer, niiet temalt peaksin ma kõige rohkem infot ammutama. Enamus kursakaaslased oli nagu Andrese poeg Indrek. Nad hõljusid ringi niisama. Üks tüdruk rääkis, kuidas ta oli oma spordiklubile paar plakatit teinud ja mõtles nüüd seda õppima tulla. Siis oli seal väga veider väike rumeenia poiss, kellega ma muutusin väga kohmakas, sest ta tundus väga noor. Siis oli lahe tätoveeringutega tüdruk ja Rhodose saarelt BMXi fänn. Samuti kaks eestlast. 

Me saime vajaliku info kätte ja homme algavad loengud. Kooli esmamulje oli väga positiivne. Seal olid väga tasemel tehnika ja kooli ise oli hubane. Õppesüsteem on veidi harjumatu ainult. Õpingute vältel hindamisi ei toimu, ainus eksam mis on, tuleb järgmine suvi, kus selgub, kas sa oled omandanud vajalikud oskused või magasid kõik tunnid.

Pärast kooli ei raatsinud ma teistega tutvuma jääda, kuna mul oli missioon > Madrats. Ma sõitsin bussiga JYSKi, ja sain sealt kaardi makstes imelise, nektarsinise täispuhutava madratsi, halleluuja!! Ma olen sellest siiamaani vaimustuses. 

Koju jõudes viskasin madratsi oma konkusse ja suundusin tutvust sobitama korterikaaslasega leedust. Ta õpib turismindust ja mulle tundus, et me saime väga hästi läbi. Me jutustasime 3 tundi ja fantaasiat on tal igatahes jalaga segada. Jutt jõudis niikaugele, et me rääkisime, mis stiilipidu korraldada A) merineitsipidu, kus kõik külalised joovad taksidermisti juurest toodud kalatassidest B) vikerkaarevärviliste ninjade stiilipidu, kes loobivad üksiksarvi…ning roofidest :D

Igatahes üliäge. Pärast ühinesid meiega poisid ja me jutustasime köögis ning hullult tore oli. Mul olid eelarvamused poola tüübi isiksuse suhtes, aga teised kuidagi pehmendasid lööki. 

Eile käisin veel korilusega tegemas. Konkurents on tihe ja mu ohvriks langes üksnes üks õnnetu kapsas, roheline sibul ja jahu, better luck next time.

Igatahes, kes iganes seda blogi loeb. Ole tubli ja loodan, et sa õppisid täna vähemalt ühe uue asja.