Eilne päev oli väga edukas, ma käisin õhtul ringi luusimas ja leidsin selle käigus terve kasti õunu ja üle saja paki kuivatatud rosinaid ja pähkleid, pakk üheampsutomateid, viinamarju ja mingi ebamäärane kaste. Ma haarasin niipaju kui kanda jõudsin ja kooserdasin kodu poole.
Ma käisin nädalavahetusel esimest korda väljas. Mu korterikaaslane kutsus mind endaga kaasa. Tegime linna peal tiiru ja 2st hakkasime jala kodu poole jalutama…poolteist tundi> 6 km. Koju jõudes tundusid mu jalad pesukaussidena. Aalborgis on tänav, mis on ääristatud klubide ja pubidega ja ma nägin esimest korda seda oma silmaga ja see oli väga…tihe. Sõna otses mõtees, terve tänav oli inimesi täis niiet nende vahelt pidi läbi trügima. Ma proovisin hetkeks paigale jääda, kuid inimvool kandis mind sellst orgaanilisest inimollusest kohe välja.
Mul on veidike imelik väljas käia. Ma oma klassist ei tea eriti kedagi. Seepärast ma suhtlen 19 aastaste turismitudengitega. Kuigi ma pean tunnistama, et kuigi nende seltskond on tore ei paku see mulle eriti intellektuaalset pinget.
Ja veel ka häid uudiseid. Täna saabusid mu asjad Eestist ja paindunud porilauaga jalgratas. Nii tore, ma saan lõpuks oma auklikud sokid ära visata ja spagette ja putru keeta! Ma nüüd lähengi kümblen oma maises varas ja soovitan kõigil keedupoti omanikel enda pottide olemasolu üle rõõmu tunda.
Olge vahvad!
Milli.
Ja veel ka häid uudiseid. Täna saabusid mu asjad Eestist ja paindunud porilauaga jalgratas. Nii tore, ma saan lõpuks oma auklikud sokid ära visata ja spagette ja putru keeta! Ma nüüd lähengi kümblen oma maises varas ja soovitan kõigil keedupoti omanikel enda pottide olemasolu üle rõõmu tunda.
Olge vahvad!
Milli.
Tänan soovituse eest, ei möödu ühtegi päeva,
ReplyDeletekus ma jumalaid ei täna enda pottide ja
pannide eest!